Erasmus+ Türgis

8.-13. aprill 2019 toimus Türgis, Anakaras, koolis nimega: Erzurumlu İbrahim Hakkı Ortaokulu Erasmus+ projekti teine kohtumine
Meie Türgi partnerkoolis õpib 1922 õpilast vanuses 10-12 aastat. Õpetajaid on 120 ja kool töötab kahes vahetuses.
Selle kohtumise teemaks oli matemaatika integreerimine inglise keele ja vaimse arenguga.
Tutvusime kooli ja Türgi haridussüsteemiga, õpilased osalesid tundides ja töötubades. Suur rõhk oli pandud Türgi kultuuriga tutvumisele. Külastasime mitmeid kuulsaid vaatamisväärsusi Kapadookias, Musta mere äärses Amasras ja ajaloolises Safranbolu linnas ning loomulikult pealinnas Ankaras.
Osalesid õpilased Johannes Ansip, Ralf Malin, Mattias Erik Liba, Sirelin Timmermann, Adele Aliis Anderson, Piibe Pree ja õpetajad Siiri Hommik, Lisete Vals, Jelena Fayzullova.

Meenutusi Türgi kohtumisest saab näha siit:

Õpilased elasid kohtumise ajal Türgi peredes ning järgnevalt nende muljed Türgi kodudest ja kultuurist.

Ralf Malin, 8. klass
Türgi reis oli väga lahe, seal nägin ma teistsugust kultuuri ja inimesi. 
Türgi söök oli väga hea, algul kartsin, et see ei meeldi mulle, aga selgus, et hakkasin sealset toitu lausa jumaldama.
Türgi kombed on minu jaoks võõrad, näiteks tervituseks põse peale musi andmine. Türklased on väga lahked, nad ütlevad, et kõik inimesed oled sa valge, must või asiaat, kõik on neile nagu vennad või õed. 
See perekond, kes mind võõrustas oli nii sõbralik, et kahju oli sealt ära tulla. Ühesõnaga on Türgi on üks väga väga tore koht, kuhu reisida või rahvusvahelise projektiga minna. 
Soovitan kõigile, sest seal oli ülitore ja sain palju uusi ja lahedaid sõpru.

Piibe Pree, 7.klass
6. aprillil ööl vastu pühapäeva alustasin ma kolme õpetaja ning viie kaasõpilasega reisi Türki, Erasmus+ raames. Sõit sinna oli küll tohutult väsitav, aga see möödus üllatavalt kiiresti. Kuigi mul oli kogemus eelmisest projektist Nordplus olemas, oli ikka väike närv sees - teine kultuur ja kombed. Kohapeal polnud asi üldse nii hull, türklased on väga külalislahke rahvas ja komplimente andmast nad ei väsi.
Olin oma hostiga (ehk õpilane, kelle juures ma Türgis peatusin) juba varem suhelnud, mis natukene leevendas närvi. Minu hostiks oli üks väga tore tüdruk nimega Irem, meie isiksused klappisid kohe.
Kui meid oldi lennujaamast kooli juurde ära viidud ning hostidele tutvustatud läksid kõik ära oma teed ning tuli hakata iseseisvamalt käituma. Enda uude koju jõudes pakuti kohvi ja küpsiseid. Perest keegi peale mu hosti inglise keelt ei rääkinud, kuid perega oli mul vedanud, nad olid lõbusad ja kaasahaaravad.
Kohvi joodud suundusime ostukeskusesse. See tähelepanu, mille osaks ma langesin oli väga võõras ja kohati ebamugav. Eestlased ongi suuremas osas heledate juuste ja siniste silmadega, aga seal on see haruldane. 
Järgmisel päeval ehk esmaspäeval, koolis olukord rahulikum ei olnud. Kõndisime hostiga ühest klassist teise ja koridoris aina rohkem ajasid inimesed ennast ligi, ka klassis ei saanud rahulikult istuda ilma, et erinevad inimesed vaatamas poleks käinud. Läksime isegi hostiga korraks tualetti, et olukorrast hetkeks puhata. 
Türgi reis tõestas mulle, kui erinevate kultuuridega inimestel on väga kerge läbi saada. Ma olen ise ka Türgis varem käinud ning väga põnev kogemus oli saada aimu türklaste igapäevaelust. Kindlasti on mul motivatsiooni õppida edukalt Eestis edasi, sest Türgis tundides käies ma sain aru, kuidas meil on haridussüsteemiga vedanud ning ma loodan, et iga noor saab ka kunagi osa sellisest kogemusest.

Adele Aliis Anderson, 7. klass
Pean ütlema, et see oli üks ütlemata vahva reis. Juba enne reisi sain tuttavaks Rabiaga, kes oli väga sõbralik tüdruk. Tal oli suur pere, mis oli minu jaoks reisi juures ilmselt kõige erilisem. Üldse ei saanud aru, kes kellega kokku kuulus, kui suur oli nende korter ja kuidas nad sinna ära mahtusid.
Ka nende söök oli pisut erinev meie tavapärasest toidust. Eestis tavaliselt nii palju riisi, kanaliha ja saia ei sööda, kuid kõik oli väga maitsev. Nad jõid ka palju teed.
Mulle meeldisid tegevused ja väljasõidud, mis andsid aimu nende loodusest, kultuurist ja türklaste temperamendist.
Reis läks väga kiiresti ja koduigatsust ei jõudnudki tulla.

Johannes Ansip, 9. klass
Türgi reis oli väga huvitav ja kogemusterikas. Kõige tülikam oli pikk bussi- ja lennusõit. 
Türki jõudes kohtusime kõigepealt kasuperedega ja läksime kodudesse. Tutvusin lähemalt oma võõrustava perega ja sellele järgnes vaba aeg, kus käisime ühes Türgi restoranis. Türgi toidud olid väga maitsvad. Kõige enam meeldis mulle Türgi tee, mida jõin põhimõtteliselt kogu aeg. 
Kõik Türgi inimesed, keda kohtasin, olid väga lahked ja hoolivad. Esimesel päeval tutvusime kooliga ja käisime keemia tunnis. Teistel päevadel oli hästi palju bussisõitu, kuna käisime paljudes ajalooga seotud muuseumites, kust sain palju uut ja huvitavat teada.
See reis jääb mul eluks ajaks meelde, kuna inimesed keda kohtasin on väga lahedad ja suhtlen nendega siiamaani.

Mattias Erik Liba, 8.klass
Türgi on suur maa, kus on palju inimesi. Türgi ise on väga suur ja ilus riik. Sealsed vaatamisväärsused nagu Kapadookia oma seenekujuliste mägedega ja koobastega või erinevad tänavad ja mered. 
Inimesed on seal väga sõbralikud ja väga abivalmid. Kuna mul ei jõudnud kohver Türki, siis aitas mind pere, kelle juures ma viibisin riiete ja muude asjadega. Ja alati küsiti, et kas kõht tühi või midagi on vaja. Toidud Türgis olid hästi head, maiustused olid neil hästi magusad ja teistsugused. Väga hea asi oli Türgi õunatee, seda jõime me peaaegu iga päev. 
Kokkuvõtteks Türgi on kaunis riik kus on hästi sõbralikud inimesed, toidud on neil head ja Türgi õunatee on jook, mida peab proovima.